Maailmakirjandus II
Ei ole
lihtne kindlaks teha, kus räägib tegelane, kus autor ise. Enamasti
jutustatakse poisi- või noorukiea seiklustest, kujunemisromaanide eeldus.
Kuidas paheline ühiskond algselt puhast vaimu rikub. Eesmärk enamasti
satiir, näidata ühiskonna telgitaguseid. Esimene romaanitüüp, mis
realistlikus vormis hakkab kriitiliselt peegeldama ühiskonna elu.
Peategelase eraelul pole olulist kohta. Naturalistlik grotesk. Tekkis ka
olustikuline kelmiromaan, peamine ülesanne püüda lugejat
olustikupiltidega ja peategelase kirevate seiklustega.
Cervantes: kirjutas „Don Quijote“ rüütliromaanide paroodiana.
Maailmakirjanduse üks kõige humoristlikemaid romaane. Koos don
Quijotega seikleb lihtsameelne kirjaoskamatu talupoeg, kes toob romaani
mahlaka rahvaliku kõnepruugi ja vürtsikad kõnekäänud. Täiendab
romaani sümboolikat. Kujutab endale ette südamedaami, kellele
kangelastegusid pühendada. Enamik ettevõtmisi lõpeb äpardumistega,
Kurva Kuju rüütel. Paeluv mäng struktuuris