Prantsuse kunst 17. saj
17.sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline
barokilik realism. Caravaggio mõju oli tajutav Georges De La Tour'i (1593- 1652) maalides.
Need on olustikupildid, kuid tihti vihjega mõnele religioossele teemale. Inimesed on enamasti
kujutatud mitte täispikkuses, vaid põlvedeni. Piltide üldisele tumedusele vastandub
valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natuke metalsena
mõjuva plastilisuse ning südamliku, kuid salapärase meeleolu. Olustikumaailjad olid vennad
Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis Le Nain (u. 1593- 1648). Nemad kujutasid lihtrahvast,
peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletsust.
Karm realist oli graafik Jacques Callot (1592- 1635), kes tähelepanelikult jälgis, aga jaheda ka
skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kõikvõimalikke kaasaegseid inimtüüpe- aadlimeestest
kerjuste ka vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari- ,,Sõjakoledused".
Kunstiakadeemia asutamine