Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Tegutseb edasi ka kirjanikuna, Mälk
sureb Rootsis aastal 1987.
Looming
Seletused Mälgu fenomenile:
1) Mälk on 1930ndateks aastateks leiab selle aineala, mida ta tunneb. Tänu sellele tekib
kindlus ja retseptsioonitõus. Kui rõhutatakse aineala, siis peetakse silmas seda, et ta
hakkab kirjutama pikemaid ja lühemaid rannajutte. (Saaremaaga seotud motiivid)
2) 30ndateks aastateks leiab Mälk mõttelise tasakaalu ka esteetilises plaani. Tasakaal
realistliku olustikukirjanduse ja teisalt romantilise elukäsitluse vahel. Mälk osutub olema
maalähedasem, on võrreldes Gailitiga lähemal massilektüürile. Peaks silmas pidama ka
seda, et Mälk on üks menukamaid draamaautoreid 1930ndate rahvalavadel.
1934 "Surnud majad" ajalooline proosa on seotud üldise sotsiaalse tellimusega, mis tollal
õhus oli.
1935 "Õitsev meri"
1936 "Rannajutud"
1936 "Läänemere isandad"
1937 "Taeva palge all"
1942 "Hea sadam"
1952-53 "Tee kaevule"
1963 "Kevadine maa"