Kirjandussemiootika
jada kirjandus üldse veel ei tunne.
Elutee ühtib ruumilise teega. Teekronotoop suht konkreetne, võimaldades arendada
olustiku kujutust. Tegelase murrangud väljaspool olustikku, kangelane vaid vaatleb
olustikku, sekkub harva. Kangelane ebatavaline, olustik tema elus vaid üks faas.
Maailma seisund, millest püüab väljuda ja väljub. Ei ole olustikuga tegelikult kunagi
seotud. Kangelane kolmas isik, vaatleb olustikku kõrvalt, ise sinna kuulumata (kelm,
avantürist, teener).
Olustikuaeg pole põhiajaga rööpne ega põimu sellega vaid ta üksiklõigud (millest
olustikuaeg koosneb) on põhijada suhtes perpendikulaarsed, eristuvad sellega
täisnurga all. olustikuaja episoodid kangelasele puhastav karistus, mille läbi ta õpib
tundma inimloomust. Olustikuilma kaudu avaldub sotsiaalne mitmekülgsus kuid ei
ilmne veel sots vastuolud, kuigi see aeg on neist tiine. Kui ilmneks, muutuks see
ajalooliseks ajaks, pöörduks näoga tuleviku poole. Maailm jõuaks ajaloolise arengu
faasi.
annaabi.ee 
