4. Kuidas olid seotud pärisorjuse kaotamine ja jätkuv kriis mõisamajanduses? a) Põlluharimisel ei võetud kasutusele uusi viise ja tehnikat. b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5. Millal kaotati pärisorjus Eestimaal / Liivimaal? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses? Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine. Vallakogukonnad olid 19. sajandil tekkinud omavalitsused, tänu millele hakkas kujunema ühtne valitsus
auditooriumi vahel. Protsess ei kulge lihtsalt: saatja teade kanal paljud potentsiialsed vastuvõtjad, vaid pigem: sündmused ja ühiskonna ,,hääled" kanali/kommunikaatori roll teated vastuvõtja. Siit selgub tõsiasi, et kommunikaatorid ei ole sageli kommunikatsiooni algatajateks. Potentsiaalsele publikule kantakse edasi hoopis oma arusaamu valitud sündmustest, mis ühiskonnas aset leiavad. Wesley ja McLeani mudel rõhutab kolme olululist tunnust: 1) kommunikaatorite valiv roll 2) fakt, et valik tehakse selle põhjal, mis auditooriumile eeldatavasti huvi pakub 3) kommunikatsioon pole eesmärk omaette Selle mudeli kohaselt on massikommunikatsioon isereguleeriv protsess, mida juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Protsessi ei saa enam lineaarsena käsitleda, kuna olulisel kohal on auditooriumi tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui kommunikaatoritele
annaabi.ee 
