Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks.Vana- egiptuse ühiskondlik struktuur- vaarao, ametnikkond, preestrid korraldasid templites usutööd, talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole, käsitöölised pidid töötama vaarao juures, orjad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid.Ellusuhtumine- pidasid olulisesk Jumalaid.Lihtrahava ja ülemikihi eluolu-ülikud elasid luksuslikes 2 või 3 korruselitse majades, veetsid palju aega külaliste seltis ja pidudel, käisid jahil.Lihtrahavas elasid palimelehtedest katustega savionnides, nende päei täitis töö, enamasti toitusid nisust ja odarajahust, harva said ka lihtaoitu, lahja õlu.Perekond- Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused
Moodustasid ennekõike nooremad haritlased. Radikaalsemalt meelestatud. Nende orientatsioon suunatud Lääne-Eu. Poliitilises eesmärgiks. Demokr, kodanikuõigused, parlament, põhiseadus. Tegemist ei olnud ainult poliitilise suunitlusega. Tuleb vabaneda varakapitalistlikust stiihiast, tuleb luua korrastatud kapitalistlik ühiskond, vaestemate kihtide teadlik järelaitamine. Oluline kultuuriline mõõde, lääne-eu kultuuri sissetoomine. Eriti olulisesk 1895a, saab ue toimetaja Janis Pliekšans, tuntuim lätlane lätlaste hulgas. Peterburi ülikoolis, õigusteaduskonna lõpetanu, tuntuks sai kirjaniku, luuletaja, kultuuri vahendajana. Alustas eu tähtteoste tõlkimist. Valik kindlasuunalisem. Tõlkis esmakordselt Goethe Fausti. Tõlkis ka esimest korda esimese eestikeelse tõlgitud proosateose, Juhan Liivi „Vari“. Õige pea aga lisandus omalooming, värssdraama. Luuletajana kuulsuse kogumine. Luuletaja nimi Janis Rainis.