Vee sanitaarse seisundi seire eestis
2. Tootmisreovesi, mis tekib tööstuses ja põllumajandusettevõtetes.
3. Sademevesi.
Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete
konsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus
on suublasse ehk loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus.
Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk
heljumina. Olulisematakes reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete
sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on
hakatud määrama ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja veest lenduvaid ühendeid.
(Kaljumäe, et al, 1998)
Reovee puhastusmeetodid
Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse
juhitava reovee kvaliteedile. Kasutusel on füüsikalised ehk mehaanilised, keemilised ja