Meie loodus on ohus
seada ja oma haavu parandada. See tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.
(Ökoloogiaks nimetatakse elusorganismide ja nende keskkonna omavaheliste suhete
teaduslikku uurimist.) Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine.
Koos ühiskonna arenguga kasvab riikide energiavajadus, aktualiseerunud on
loodusvarade säästlik kasutamine ja toimetulek jäätmemajandusega. Ökoloogilistest
globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti
süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju
tekitavad ka happevihmad.
Atmosfääri koostises olevad kasvuhoonegaasid takistavad soojuskiirguse hajumist
kosmosesse, mistõttu osa soojuskiirgusest neeldub atmosfääris kasvuhoonegaaside
toimel ja kiirgub maapinnale tagasi. Sellised gaasid on näiteks veeaur, süsinikdioksiid
(CO2), metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid (N2O). Kasvuhooneefektiks nimetataksegi
annaabi.ee 
