Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas
Metüülelavhõbe läbib kergesti nii platsentaarbarjääri kui ka vere-aju barjääri,
pidurdades vaimset arengut isegi enne sündi. Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks
lapsed ja sünnitamisealised naised.
Magevee selgrootutes on metüülelavhõbeda kogus suurem kui mere selgrootutes. Sellest järeldub, et
soolsuse kasv vähendab metülatsiooni. Näiteks arvatakse, et nikkel ja vee kareduse kasv alandavad
ka elavhõbeda toksilisust vee-elustikule.
Metüülelavhõbedat peetakse üheks olulilisemaks keskkonnamürgiks Põhja-Euroopas. Esmalt saadi
selle mõjuteguritest teada 1960. aastate alguses Rootsis, kus põldudel toitunud lindudel avastati
ilmseid metüülelavhõbedamürgistuse tunnuseid: tasakaaluhäireid ja lihaskrampe. Lähemal
uurimisel selgus, et mürgitusnähte põhjustasid põllumajanduses kasutatavad ja metüülelavhõbedat
sisaldavad puhtimisained, mille abil hävitati seemnevilja kahjustavaid mikroobe. Nende
tähelepanekute tulemusena keelati selle kasutamine puhtimisainena
annaabi.ee 
