FILOSOOFIA
See on selline seisund, kus inimene on tugev,
üksik kõndija, iseoleja ja elab vastavalt talle omasele loomulikule korrale. Inimene on sünni poolest hea ja
rikkumatu. Selles sünniseisundis võib inimene täielikult usaldada oma tunnet. Inimene on sündinud vaba, aga
ometi on ta kõikjal ahelais. Kuna inimene on algselt hea, siis armastab ta ka õigsust ja korda. Kõige
põhjapanevamaks toeks peab ta enesearmastust, sellest tulenevad kõik tunded, ka kaastunne. Inimene elab ürgses
olukorrasm kus kõik on ühine ja hea, aga kui tekib kultuur, siis loomulik võrdsus hakkab kaduma. Algselt hea
enesearmastus muutub isekuseks. Kui tekkis tööjaotus ja eraomand, siis läks metsa. Tekib konkurents. Hea
tallutakse jallude alla. Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu. Mõistus ja teadus on ka
nõrgendanud inimene loomulikku kõlblust. Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Kultuur on
võõrandanud inimese.
Võõrandamise mõiste võtab Rosseau kasutusele