Taasiseseisvunud Eesti presidendi
oli väikemehele palju tähtsam kui kõik maailma vägevad poliitikud kokku. Oma eestlusest oli
Lennart sel ajal juba teadlik. Kodumaa oli saanud lähedasemaks, sest perekonna paranenud
majanduslik olukord oli võimaldanud veeta suvepuhkused Eestis.
1938. aastal viidi Georg Meri üle Pariisi. Sealne saatkonnahoone oli palju uhkem kui
Berliinis. Hoonel oli siseõu, lift ja palju muud luksuslikku. Alguses oli Lennartil
kohanemisraskusi, sest keel oli jõudnud ununeda. Olukori paranes siiski kiiresti ning peagi
rääkis ta prantsuse ja saksa keelt ühtviisi ladusalt. Lennart jätkas kooliteed Jansonde-Sailly
lütseumis. Millegipärast ei õpetatud Lennartit eesti keeles kirjutama, ema pani ta hoopis
klaveritundi. Lennart ei tundnud end klaveri taga kuigi mõnusalt muusikaõpingud vahetati
inglise keele tundide vastu. Need olid poisi meelest sama vastumeelsed ja igavad kui
klaveritunnidki.