Ajalooõpetuse eksam
Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann andis augustis 1942 loa luua SS-i alluvuses Eesti
Leegioni (väeosa Eestis).
Majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Ühelt poolt oli peaülesandeks Saksa sõjaväe ja
tsiviilelanikkonna varustamine. Teisalt pidi Eestist tulevikus saama osa Suur-Saksamaast, seega
aitasid võimud mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud kahjude hüvitamisele.
Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukordu sattusid linnaelanikud, keda varustati ostulubade
alusel. Põllumeestele määrati toiduainete müüginormid.
Eestist veeti Venemaale 32 000 mobiliseeritut. Nad saadeti tööpataljonidesse mis sarnanesid
sunnitöölaagritega. Sinna koondati poliitiliselt ebausaldusväärsed mehed, keda ei söandatud rindele
saata. Seal kasutati neid füüsiliselt rasketel töödel ja nende toitlustamine, varustamine ning arstiabi
olid allpool igasugust arvestust.
1943
annaabi.ee 
