Eesti keele vormiõpetus
V KÄÄNDKOND
· Ains nom lõpul on vokaalile liitunud ne- või s-liide, mis gen asendub se-ga. Siia ei kuuluu ne-liitelised sõnad, mille liite
ees on konsonant.
· Kahetüvelised AV-ta sõnad, mille ains part ja de-mitmus on konsonanttüvelised.
· 2-6-silbilised sõnad (öine, vesi, punane, jänes, inimene, kiusatus, tulistamine, ootamatus, olstikuline, paratamatus)
· Esmas- (rebane, sügis), teise- (mürgine, ilves) ja kolmandavältelisi (üldine, aktus) sõnu.
· Enam kui 3-silbilistel sõnadel on mõnel määral kaalu kaasrõhul, mis võib asetseda eelviimasel (venelane, õpetamine,
palavikuline) või tagant kolmandal silbil (reetlikkuse, painajalikkuse, vastastikkuse)
· Kaasrõhutunnuse saab enasmasti asendada osutamisegavastavatele tuletusliidetele, mis on selgem ja kõigile