Eetika
talle seda. Isa pessimism saatis Kirkegaardi. Pere oli äärmuses: isa püüdis heastada, oli autoritaarne,
ebakindel lunastuse mõttes. Kui isa suri, siis lootis, et poeg saaks rahulikult tegeleda filosoofiaga. Poeg läks
Kopenhaageni ülikooli teoloogiat õppima. Hakkas rohkem huvitama filosoofia. Õppis selgeks selle, et siduda
oma filosoofiat kirjandusega. 1838. a. sai teoloogias magistrikraadi. Ülikoolis armus endast nooremasse
Regina Olsenisse, kihlub temaga, kuid tühistab selle. Tema enda keeruline hingeelu sai talle saatuslikuks.
Arvas, et ei suuda oma armastatuga täisväärtuslikult suhelda. Püstitas mõttetuid kannatusi. Armastuse nimel
loobus armastusest. Talle tundus, et ta on 1000 aastat liiga vana tema jaoks. Suhe jäi tema loomingut
mõjutama. Püüdis põhejndada abielust loobumist jumalikust kutsest lähtuvat. Sekundaarsel eesmärgil peab
abielu taanduma.
Omapärane kirjutaja