A. H. Tammsaare - Juudit
uudishimulik nägu. Leides esitelgi tühjana, võtab ta julgust ja astub sisse, käib ringi, vaatab,
imestab. Siis hakkab kostma Juuditi arglik hääl, mis hüüab ümmardajat.)
Juudit räägib, et esimest korda elus tundis ta kummardavat elavat jumalat. Susanna märgib ka, et
Olovernes paistis olevat ka päris sissevõetud. Juudit heietab Olovernese nime nagu oleks
armunud temasse. Juudit jõuab järelduseni, et ta peab Oloverneselt lapse saama.
(Nimetu ilmub oma telgist.)
Nimetu ja Juudit saavad tuttavaks. Juudit tunnistab, et tal jooksis judin üle selja, kui Nimetu
Olovernesele kallale tormas, ent ta ei oska öelda, et kumma mehe pärast see oli. Arvab, et
mõlema pärast. Lepitakse kokku kohtumine õhtul Juuditi telgis.
(Juudit kaob oma telki, kuna Nimetu talle üksisilmi järele vahib. Eesriie.)
Kolmas vaatus
(Esitelk pidusaalina lühterdatud valgusel
annaabi.ee 
