Eesti uusaeg
Tartu laat).
Käsitöö ja tööndus- Käsitöö osas erilisi uuendusi ei toimunud 18 saj, jätkuvalt kehtis
tsunfi kord, käsitöölise dpidid kuuluma kindlasse tsunfi. See piiras selgelt ettevõtlust ja
selle vabadust. Maapiirkondades oli aga tegelikkus teistsugune, oli käsitööliseid, kes ei
kuulunud kuhugi.
Olid ka manufaktuurid juba, mis rajati kõik kuskile maale, linnast välja, sest linnas ei
saanud neid asutada, tsunfide vastuseis oleks olnudliiga suur. Tähtsaimad Räpnia mõisa
paberivabrik (asutati 1736)- vanim teadaolev kaasajalgi töötav tehas. Vanasti tootis see ka
rahapaberit ntks. Ka Põltsamaa klaasimanufaktuur (rajati 1764),
Asehalduskorra ajal tsunfi piirangud kaotati, kuid 1796 tsunfide õigused taastati, kuid
lumepall oli juba veeerema pandud. 19. saj küll linnades tsunfid oma tähtsuse säilitasid,
kuid tsunfide väline käsitööndus arenes ka kõvasti.
10. Kirik ja religioon. Luteri vaimulikkond. Pietism