Juhan Viiding
Just mis, sest minule
tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates
Eesti filmiarhiivi pilti, kus Juhan Viiding koos Jaan Tätte ja Marko Matverega laulab, tekib umbusk
selle pildi tõesusesse, just nagu selle inimese reaalne eksistents näib äärmiselt vastumeelsene ja
mõistmatuna. Juhan Viiding on jäänud minu jaoks lugudesse, raamatutesse ja luuletustesse, kust ta
ei ole suutnud läbi murda. Ja ma usun, et põhjus on tema eriilmeises olmuses. Võib alustada tema
omapärasest iseloomust, julgusest ja tahtest erineda ning teha asju teistmoodi. Siinkohal võiks
näiteks ka ära mainida asjaolu, et eks Juhani vägev iseloom tõi talle lapsepõlves kaasa mitmeid
külaskäike psühhiaatrite ja närviarstide juurde. Ja omas ta ka võimet juba lapsest peale leida
teistsuguseid, isegi veidraid inimsei, ning nendega sõbruneda. Lõpetada tuleks loomulikult tema
häälega, mis praegugi raadiolindile salvestatuna kõlab müstilisena
annaabi.ee 
