vastanud nõuetele, kuigi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa veevarustusega oli aasta jooksul probleeme. Mikrobioloogiliste näitajate mittevastavuste põhjuseks olid puudused ühe puurkaevu ja veemahuti tehnilises seisundis. (Terviseamet, 2009) Keemilised näitajad: 2 Olmeveele kehtestatud kvaliteedinõete järgi, peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevees sisalduvaid aineid võib jagada järgmiselt: · mürgised ained: arseen, elavhõbe, kaadium, kroom, plii, ja tsüaniid; · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen; · vee organoleptilisi omadusi ja kasutmist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink, ja pH ning
Näiteks 5%-s Euroopa jälgitavaist jõgedest on nitraadisisaldus enam kui 200-kordne saastamata veega võrreldes (nitraadid põhjustavad vähki). India 3119-st linnast ainult 209-l on mingisugunegi heitvete puhastus ja näiteks Gangesesse lastakse enam kui saja 50 000 elanikuga linna puhastamata reoveed. Arengumaades pannakse 90% väikelaste suremusest reostatud vee arvele. USA keskkonnaministeeriumi EPA (Environmental Protection Agency) uurimustes on olmevees eristatud üle 1000 orgaanilise ühendi, millest ligi 90% keemilist struktuuri ei teata. Ookeanide reostumine Mered on olnud alati inimese tekitatud jääkide lõpplaoks. Seda nähtust nimetatakse "downhill tendency", st teatavaks allamäge libisemiseks lõpuks satuvad kõik jäätmed merre. Kohati on merede reostumine juba sajandeid olnud probleemiks tervisele, näiteks Niiluse deltad ja Bosporuse väinas
annaabi.ee 
