Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
Paralleelselt areneb samuti verbaalne
mõtlemine.
Mõtlemise, sh. verbaalse mõtlemise areng saavutab 12-14 aasta vanuses taseme, mis
võimaldab eakohase arenguga õpilastel jõuda järgmisele etapile, kus juhtivaks psüühiliseks
protsessiks on mõtlemine. Iseloomulik on taju, mäluja mõtlemise tihe põimumine (taju ja
mälu mõtestatus). Kõne annab ühelt poolt vahendid ja materjali verbaalseks mõtlemiseks,
isiku oma kõne aga toetub vähemalt osaliselt mõistetele. Olmesuhtlemise aluseks on siiski
kujutlused. Kõne mõistmine ei sõltu enam situatsioonist. Suhtlemisel kasutatakse kõiki
vorme, kõnet kõikides funktsioonides.
Hälviklapsel kirjeldatud etapid hilinevad, viimasele etapile näiteks abiõpet vajav õpilane
tavaliselt ei jõuagi. Seejuures peituvad põhjused eelmiste etappide ebatäiuslikus arengus:
tajude pealiskaudsus, kujutluste vähesus ja süsteemitus, oskamatus lahendada kujuteldavaid
mõtteülesandeid