Eesti teatri ajalugu II
Tooge näiteid
olustikurealistlikust teatrist.
Olustikurealism tõuseb esile sula ajal. Nagu sots realismiski on teater allutatud kirjandusele.
Kuid erinevalt sots-realismist taotles olmerealism näitlejamängus lihtsust ja loomulikkust,
läbielamist eelistati ekspressionismile. Näitleja olek sots realistkikus lavastuses oli aktiivne,
võitlev. Kui sots-realismis oli oluliseks ideelisus, sümboolika, siis olmerealismis elutarkus ja
mõõdukus. Kui olmerealistlikud lavastused olid staatilised, olustikult täpsed, suur osatähtsus oli
pisiasjadel, siis sots-realistlikud lavastused olid hoopis lavategevuselt ja kõnelt hoogsad ja
kirglikud. Samas mõlemais realismis oli tähtis ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Taotleti
paikade tegelikust täpset repredutseerimist nii lavakujunduses kui ka kostüümides. Siin aga tuli
vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vineerist, kunstlikult loodud. Dekoratsioonid