Nüüdiskirjandus
Kui mõelda tagasi Unduski tekstidele, siis need on kohutavalt
Eesti nüüdiskirjandus
Janek Kraavi
ülekoormatud, tihedad, rohkete mõttearendustega, äärmiselt lihvitud sõnavaraga. Sauteri
,,Indigo" vastandub sellisele stilistikale selle kaudu, et selle ülepaisutuse vastu pannakse
minimalistlik, pidulik ja ülev asendus argise ja olmelisega. Kui Unduski tekstide puhul
hindame kõrgelt seda lihvitud keelt, siis Sauter kasutab rõhutatult mitte kunstilist keelt, mis
seisneb selles, et siin on palju slängi ja suulisest kõnest mõjutatud stilistikat. Sauteril puudub
sõna otseses mõttes igasugune kompositsioon, hüljatakse teksti ülesehitus. See on tekst, millel
pole mingit õiget algust või konkreetset lõppu. Kõik see, mis asendab tegevust, algab kusagilt
keskpaigast ja on üks pidev joru. Igasugune terviklikkus puudub