Maailmakirjandus IV
Aga 19. sajandil püütakse neid
tüüpe liigendada. Balzaci jaoks oligi teadus selline - tollane teadus vähemalt ühe kirjaniku jaoks oli see. 19.
sajandil haritud inimese suhe teadusega toimuvaga vb oligi lähedasem, sest loodusteadus oligi tol ajal pigem
kirjeldav ja määrav. Balzac tugineb sellelaadsel loodusteadusel. Balzaci teosed ei ole kõik võrdsel kunstilisel
tasemel - kui kirjutad nii palju, siis kindlasti läheb midagi untsu. Balzacile oli realism olmekujutus. Kujutus
selline, et liigutakse suuremalt väiksemale (nt "Isa Goriot's"). 1828 on tal esimene teos dateeritud, mis tal
sinna "Inimlikku komöödiasse" on sisse läinud - tundub, et ta võttis seda kui koolikirjandit - meil on mõte,
teeme kava, alapunktid, teema arendused jne. Sisukord jagatud 3 suureks sfääriks: kommete etüüdid, see
jaguneb omakorda 6 alapunktiks, filosoofilised etüüdid (jäänused Balzaci varasemast gootiharrastusest), nt
annaabi.ee 
