Olmejäätmetega koos ära visatud pakendit ei saa enam taaskasutada. Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (kas 0,08 või 0,06 senti). Selle saab tagasi, kui viite pudelid või purgid kauplusse. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiilne, moodustades keskmiselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Suurenenud on pakendi- ning aia- ja haljastusjäätmete kogumine. Olmejaatmete ladestamine prügilasse on vähenenud, kuid viimastel aastel (2005-2007) on ladestamine päsinud stabiilsena. Olmejäätmete taaskasutamine on surenenud. 2007. Aastal oli olmejäätmete kaaskasutamise (koos ekpordiga) osatähtsus 29%, mis on lhedal seatud aasmärgile. Jäätmete taaskasutamine. Jäätmete ladestamine prügilasse. Jäätmete riikidevaheline vedu Jäätmetekke vähendamise nädal
[Võrgumaterjal]. Available: http://www.valitsus.ee/et/valitsus/valitsuste-loetelu. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [18] A. Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk, Eesti Keele Sihtasutus, 2005, p. 909. [19] Postimees, „Eurostat: Eesti paistab silma olmejäätmete vähesusega,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.postimees.ee/400761/eurostat-eesti-paistab-silma-olmejaatmete- vahesusega/. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [20] Delfi, „USA ajakiri Newsweek: Eesti on eluks sobivuselt 32. riik maailmas,“ 2010. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/usa-ajakiri-eesti-on- eluks-sobivuselt-32-riik-maailmas.d?id=32629203. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [21] Delfi, „Eesti tõusis ÜRO aruandes väga kõrge inimarenguga riigiks,“ 2010. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.delfi
annaabi.ee 
