Oktüülfenooli etoksülaadid (OPE'd) on normaalsetes oludes paksud vedelikud või vahajad tahked ained, mille värvus varieerub värvitust (läbipaistvast) heleoranzini. OPE'd on küllakti stabiilsed ning nende veeslahustuvus on varieeruv ning nagu ka OP'd lahustuvad OPE'd orgaanilistes lahustites. OP'd ja OPE'd satuvad keskkonda erinevate toodete valmistamise, kasutamise ning ära viskamise käigus. Looduslikult neid aineid arvatavasti ei teki. OP'si ja OPE'si leidub laialdaselt töödeldud olmeheitvees, tööstuslikult töödeldud olmeheitvees, prügila nõrgvees ja tänavate sademevees. 2010. aasta seire käigus avastati Eestist kolm puhastusjaama, mille heitvesi ületas oktüülfenooli sisalduse kolm korda lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtusest. Erinevaid oktüülfenoole leiti ka näiteks Kroodi ojast, kus 4-tert-oktüülfenooli sisaldus oli 0,101 µg/L ja Keila puhasti mudast. Nii oktüülfenoolid kui ka oktüülfenooli
Mrgised hendeid sisaldavat heitvett toodavad se-(fenoolid, tsaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb pevas 15-20 g BHT5. Olmeheitvesi koosneb valkudest (40%-60%), ssivesikuist (25%50%), rasvadest ja lidest (10%), karbamiidist. Lisaks sellele sisaldab heitvesi veel pestitsiide, pindaktiivseid aineid, fenoolseid hendeid. Enamus olmeheitvees sisalduvast orgaanilisest ainest on kergesti bioloogiliselt lagundatav. Orgaaniline aine on olmeheitvees kahes vormis: lahustunud orgaaniline aine ja osakeste kujul. C:N:P suhe 100:5:1. Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on hapniku kogus, mis kulutatakse mikroorganismide poolt biokeemilisel orgaanilise aine oksdeerimisel ja anorgaaniliste hendite oksdeerimisel 20 oC juures viie vi seitsme peva jooksul. O2 org.aine ..CO2 +HO +NH4 .+bakterite biomass 2 O2 bakterite biomass .
Mürgised ühendeid sisaldavat heitvett toodavad söe- (fenoolid, tsüaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatööstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb päevas 15-20 g BHT5. Olmeheitvesi koosneb valkudest (40%-60%), süsivesikuist (25%-50%), rasvadest ja õlidest (10%), karbamiidist. Lisaks sellele sisaldab heitvesi veel pestitsiide, pindaktiivseid aineid, fenoolseid ühendeid. Enamus olmeheitvees sisalduvast orgaanilisest ainest on kergesti bioloogiliselt lagundatav. Heitvee puhastamise meetodid Heitvee puhastamise meetodid jagunevad füüsikalisteks (settimine, filtreerimine, flotatsioon), keemilisteks (desinfitseerimine, adsorptsioon, sadestamine) ja bioloogilisteks ((mikro)-organismide vahendusel). Heitvee puhastamine koosneb 4 põhilisest etapist: 1) eeltöötlus - rämpsu eemaldamine veest
annaabi.ee 
