Iidne Lõuna-Ameerika kultuur, keda nimetatakse olmeekideks ilmus justkui maa alt ja asustas tänapäeva Mehhiko idarannikut. Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool
suuri tseremoniaalrajatisi (püramiide). Püramiidid olid templite alused. Usk õhutas ka sõdima sõdadest saadi vange keda ohverdati jumalatele. Aitas kaasa ka kaubavahetusele, sest oli vaja muretseda rituaalideks teatud kindlaid esemeid, mida vahetati omavahel. Nt oli vaja obsidiaani (vulkaaniline klaas), mis oli terav ja millega ennast veristati; astelrai astel samuti enese veristamiseks; teatud merekarpe kasutati pasunatena. Vanimat rahvast nimetatakse olmeekideks. Nad elasid Mehhiko lahe lõunarannikul (Mehhiko kiltmaa ja Yukatani poolsaare vahel). 1200-400 eKr. On peetud hilisemate kultuuride alusepanijateks. Neile oli omane suurte kivipeade valmistamine (basaldist). Nende püha loom oli jaaguar. Hästi palju tehti kujusid, mis pidid olema jaaguari ja naise järeltulijad (beebijaaguarid). Tegeleti pallimängudega: olid suured väljakud, pall oli kautsukist ja seda ei tohtinud lasta maha kukkuda, seda aeti edasi õla või puusaga.
annaabi.ee 
