Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga vähe
puudus, et ta oleks viimsel silmapilgul oma otsuse muutnud, sest direktor pidi suvekuudel ära
sõitma ja Indrek oleks jäänud ühes Ollinoga koduhoidjaks. Ramildagi oli nagu sellest huvitatud,
sest ta ütles kord Indrekule:
,,Papa tahaks, et teie jääksite suveks siia, sest teid ta usaldab, teid ja härra Ollinot. Aga siin on
suvel vist hirmus igav -- suur tühi maja, ainult Jürka käib ja vilistab. Ollinost pole ju seltsi, sest
tema ei tee päevade kaupa oma suud lahti. Ja mina sõidan ka ära."
See viimane lause tegi Indreku keeletuks, sest kui ta siiajäämisest üldse mõtles, siis tegi ta
seda ainult selle pärast, kes praegu ütles, et ka tema sõidab. Jumal tänatud, et see teade veel
õigel ajal saabus, nüüd teadis Indrek, et inimene ei pea kunagi oma lubadusest loobuma.
,,Miks te midagi ei ütle?" küsis Ramilda.
,,Mul ei ole midagi öelda," vastas Indrek, omal südames nagu valus haav.
annaabi.ee 
