Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga kui ta jõudis selle tegevusega teise toa otsa, astus Tigapuu just
praegu suletud luugi juurde, avas selle kähku direktori selja taga uuesti ja tegi lisaks veel aknagi
lahti.
,,Kes avas selle?!" karjus direktor peaaegu hullustuses, kui ta nägi pöördudes lahtist akent.
,,Mina, härra Maurus," vastas Tigapuu rahulikult. ,,Tahtsin värsket lufti," lisas ta juurde.
See tegi härra Mauruse otse pööraseks, nagu peaks ta siinsamas oma aru kaotama. Seda
kartis vististi Ollinogi, kelle valge pea ja elutud sõrasilmad ilmusid ukse vahele. Väikese viivituse
järele ta astus Tigapuu ette ja viipas sellele peaga, et ta kaoks. Kui see mõtles vastu panna,
ütles ta käskivalt venekeeli: ,,Välja!" Seda ei lasknud Tigapuu endale kahte korda öelda. Siis
pöördus Ollino direktori poole ja rääkis üsna ükskõikselt:
,,Härra Maurus, kas ma võiksin teiega paar sõna nelja silma all kõnelda?"
Ja ta võttis direktoril käe alt kinni ning talutas ta oma tuppa