Tiit Lauk humanitaar
oma keelpilliorkestrit jazzorkestriks nimetades vaid nalja teha soovisid. Tõenäolisem on, et
nad tõesti tahtsid moega kaasas käia ja kaasaegsemat tantsumuusikat mängida, kasutades ära
olemasolevad võimalused ja pillimehed, nagu Karksi valla Karutsi jätsi ja Kaarli Sammaste
jätsbändi puhulgi toimiti. Ainus leida õnnestunud kirjalik viide selle kollektiivi kohta oli
Saaremaa laulupeotraditsiooni käsitlevas raamatus seoses orkestri juhi Herman Olliga, kes
“...olnud aktiivne Pöide pasunakoori tegevuses klarnetimängijana ja Pöide-Uuemõisa
jazzorkestri mängija-juhendajana (1935)” (Männa 1995: 258). Siit saame kinnitust väitele, et
koosseisus võis olla ka klarnet, mida fotol näha ei ole.
Üllatav on siinjuures fakt, et Saaremaa suurimas asustatud punktis, kuurortlinnas Kuressaares,
kus suviti mängisid enamasti mandrilt palgatud orkestrid, nende hulgas mitmed džässbändid
(s