SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
Seega võib teiselt poolt hirmu käsitleda ka kui keerulist kombinatsiooni afektist ja afektiiv-kognitiivsetest
probleemi, sest mõningatel juhtudel võib hirm muutuda häirivaks struktuuridest (Izard, 1977, 355).
ja laps ei tule oma hirmudega toime. Laste hirmud on leitud Ängistust on seotud ka kaitsetusega, nähes mõlemas
olevat tõsisem probleem kui varem arvatud. Näiteks Ollendicki tunnet, mis ilmub sellistes situatsioonides, kus indiviid ei saa
ja Kingi (1994) uurimuste põhjal rääkis üle 60 % lastest, et hakkama tema ette kerkinud raskuste ja takistustega
nende hirmud häirivad nende igapäevaseid tegevusi. Muris oma (Lahikainen & Kraav 1996, 112). Erinevad ärevushäired
kolleegidega (1997) leidis samuti, et tavalised lapsepõlve hirmud (anxiety disorders) on üks kõige sagedamini esinevaid laste
annaabi.ee 
