Ökoloogia seminari neljas teema
Vene koolkonna
mõjul loetakse Eestis tavaliselt sademete hulka kuuluvaks ka härmatist, kastet, halla
ning vedelta ja tahket kirmet.
Veevaru jääs ja lumes näitab, kui palju vett tekib, jää või lume sulamisel. Osa
sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib
akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida
tuhandeid aastaid.
Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See
võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või
põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist
suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks.
Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad
aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on
vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist.
Põhjaveevarud on veevarud mis paiknevad maasees. Enamasti on see vesi mage.