Vana hea rootsi aeg?
Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina
ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse. Ka tubakas hakkas meil levima, kuigi polnud veel
eriti populaarne. Ralurahva riietus kujunes mitmete moevoogude sissetulekuga. Nende mõjud on
näiteks piki-triibuline seelik, naiste pottmüts, plisseeritud seelik. Talurahvakultuuri juurde kuulus
lahutamatult torupill. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest
võõrutamine ei olknud luteri pastoritel kerge ülesanne. Üle kogu maa hakati läbi viima
nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed.
Eesti linnade ellu tõid 16. saj. lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Kui keskajal olid linnad
oma majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, siis nüüd hakati linnadele ettekirjutusi tegema ning
üldriiklikele huvidele allutama. Väga suurt rolli mängisid sadamalinnad Narva ja Tallinn. Viimane
huvitas Rootsi keskvõimu veel eriti