Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
toodi jumalale ka ohver, mis toodi palve täitmise puhul. Palved sõnastati nii, et
neid palveid ainult täita saakski, prooviti välistada võimalus, et palvet ei
täidetaks. Palves olid loetletud ka kõik hüved mis ta ootas ja vastu pakkus, palved
tuli õigesti välja hääldada, vastasel korral palve kaotab oma mõju. Kui palve ajal
tekkis kuhugi viga, siis palve katkestati ning seda alustati uuesti. Sama kehtis ka
ohverdamise puhul kui selgus et olitehtud mingi tehniline viga tuli uus ohver
tuua. Rooma suhet oma jumalustega on iseloomustatud pragmaatilisena ja
varase perioodi puhul võib sellega ka üldjoontes nõustuda. Emotsionaalne
vagadus pole Rooma usundile eriti iseloomulik aga nad ise pidasid end kõige
jumalakartlikumaks rahvaks. Alates 2saj eKr hakkavad Rooma usundis levima ka
Kreeka päritolu kultused (müsteeriumid) ning ka idamaise päritoluga kultused.
Erinevate usundite levikut soodusta see, et alates 3-2saj eKr hakkab Rooma
annaabi.ee 
