Meditsiiniajaloo konspekt
aastal avas ta Londoni St Thomas' haiglas
õdede kooli.
13
Haiglatest said teaduskeskused, seda eriti alates 19. sajandi keskpaigast, mil algas nö
laboratoorse meditsiini periood, kus tähtis roll nii patoloogiaõpetusel kui mikrobioloogial jm
uutel teadusharudel. Haiglates toimus enamus lahkamisi, st seal tehti teadust. Lahkamine oli
haiglas kergem, sest patsiendid olid jätkuvalt vaesed (ning nende omakseid oli lihtsam
mõjutada). Haiglas olijalt eeldati, et nad kannatavad ära nii valu kui muu. Tegeleti ka
inimkatsete valdkonda kuuluvaga. 1900. aastal nt määrati selle eest karistus prof Albert
Neisserile (1855-1916), kes uuris süüfilist. 1900. aastal kehtestati Saksamaal niisiis ka
maailma esimene inimkatseid reguleeriv seadus.
19.-20. sajandil sai haigla toona esile tõusnud nn heroilise meditsiini lipulaevaks. Lisaks
sellele, et sinna keskendus arstide spetsialiseerumine, instrumentaariumi ning õppimine,
annaabi.ee 
