Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.
3.2.2. Majamädik
(rahvakeeles tuntud ka keldrivammina) (Coniophora puteana) on nooremas
eas valkjas, hiljem kollakas kuni kohvipruun, mügarliku pinnaga ning lihakalt nahkjate
viljakehadega. Viljakeha on substraadi külge liibunud, läbimõõduga 210 cm (mõnikord
liituvad viljakehad kuni 30 cm pikkuselt) ning õhuke (0,21 mm paksune). Viljakeha on
substraadilt kergesti eraldatav. Peale viljakehade leidub puidul lehvikjalt hargnenud
peenikesi (kuni 1mm jämedusi) alguses valkjaid, hiljem oliivpruune ja ka musti
seenevääte. Erinevalt majavammist ei ulatu majamädiku seeneväädid oluliselt kaugemale
otseselt kahjustatud puidust. Mütseel on alguses valge, hiljem kollaka pruunika värviga.
Majamädikut leidub metsas, kus ta lagundab nii okas- kui lehtpuitu. Hoonetes kahjustab
peamiselt välisõhu juurdepääsuga osi.. Sageli esineb majamädikut värskel puidul. Puidu
minimaalne niiskusesisaldus, mille juures majamädiku eosed kasvavad on 20-30% vahel.