Eesti imetajate kohastumised.
ja pilliroost kuni meetrikõrguse pesakuhila, milles on kaks või enam kambrit ja "sahvrid".
Suvel elutsevad nad rohust ja mullast ehitatud kuhilpesades (millel on õhutusavad) või
urgudes, mis on uuristatud kaldasse, kusjuures sissepääs jääb vee alla. Ondatrad jätavad
kaldataimestikku 20-30 cm laiuseid radu, tekitavad kanaleid ka veetaimestikku. Urgude ette
ja mitmesugustele eenditele tekitavad ondatrad väljaheitekuhilaid (väljaheited on rohelised
kuni mustad, meenutavad oliivikive). Normaalse arvukuse korral elutseb ühe kilomeetrise
kaldalõigu kohta talvel 3, suvel 10 isendit. (Looduspilt)
Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid
palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja.
Ondatra eluiga on tavaliselt kaks aastat, harvem ka kuni 5 aastat.
Ondatra peamised vaenlased on rebased, saarmad, suured röövlinnud jt. Inimesed kütivad
neid karusnaha pärast.