Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud
kindlaks määramine optimaalsete kaubanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks oligopolistliku konkurentsi
tingimustes. Oluliseks uurimisvaldkonnaks on muutunud maailmaturul ja kaubanduspoliitikas aset leidvad
strateegilised interaktsioonid.
Strateegilise kaubanduspoliitika argument on kasvanud välja Branderi ja Spenceri (Brander 1983, 1985)
uurimustest, mis käsitlesid kasumite ülekandumise efekti välismaistelt tootjatelt sisemaistele tootjatele.
Mitmed strateegilise tähtsusega turud on oligopolistlikud. Seega võivad valitsuse poolt antavad subsiidiumid
parandada sisemaiste firmade konkurentsivõimet välismaiste firmade suhtes nii sise- kui ka välismaisel turul.
Selline tegevus toob endaga kaasa kasumite ülekandumise välismaistelt firmadelt sisemaistele firmadele.
Seega on strateegilise kaubandusteooria puhul tegemist olukorraga, kus valitsus subsideerib sisemaiseid
ettevõtteid, mis võib tuua kaasa väliskonkurentide lahkumise rahvusvaheliselt turult. Oletades, et teiste