Aktiivsus- ja tähelepanuhäired
1995 annab J. Krause oma nõustamisjuhises kriitilise hinnangu praegusele dieediolukorrale. Ta
kirjeldab hüperaktiivsetel lastel sageli esinevat suhkrusõltuvust ja võimalikku mõju
serotoniinipeeglile ( serotoniinil on neurotransmitterina tähtis funktsioon ), juhib aga tähelepanu
nende mõjutuste puudulikule uurimisele. Samuti kirjutab ta, et ühel uurimusel mainekas Mannheimi
kliinikus esines ainult 10 protsendil lastest oligoantigeense dieediga sümptomite paranemist ( selle
dieedi puhul ei saa esineda allergianähtusid; aga see on puudulik toitumine). Sellest dieedist loodeti
palju abi, eriti vanemate algatusrühmas ,, Üliaktiivne laps" .10
2. RAVIMID
Ravimite kasutamisele tuleks mõelda siis kui laps on diagnoosipanekul halvas seisus. Osaliselt
soorituspiirangutega, vaimse arengu mahajäämus, laps on rahutu või ilmneb tema käitumises
vägivaldsust või negativismi