Kreeka poliitiline ajalugu
kodanike asulaid kleruuhiaid (kleros jaosmaa; kleruuhia on seega jaosmaa-asula).
Enamus liitlasi oli loobunud laevade saatmisest liidulaevastikku ja piirdusid vähem
kuluka forose-maksmisega. See tähendas aga ateenlastele võimalust tugevdada oma
laevastikku liitlaste arvel. Samas edendas mereliidu ühtne raha-ja kaalusüsteem
kaubandust, ateenlased tagasid merede turvalisuse ja kuna liitlasriikide sisetülide korral
toetasid nad reeglina demokraatlikke mitte oligarhilisi rühmitusi, suhtus liitlasriikide
lihtrahvas, erinevalt aristokraatidest, Ateena ülemvõimu suhteliselt heatahtlikult. Paljud
tajusid Ateena ülemvõimu siiski türanniana.
Kõnealuse perioodi tõsiseim katsumus Ateena mereliidu jaoks oli Samose saareriigi
ülestõus 441. 440. a. Samoslased, kes ühena vähestest olid säilitanud tugeva laevastiku,
võitsid ateenlasi merelahingus ja palusid abi nii Spartalt kui ka Pärsialt. Kuid Perikles lõi
Samose laevastiku puruks ja alistas linna