Annavad rakule ujuvuse ja võimaldavad neil reguleerida erikaalu, püsida seega neile soodsas veekihis (kus sobiv hapnikusisaldus, valgustatus jne.) ning muuta ka asendit veesambas. Seetõttu on neid vahel käsitletud ka liikumisorganellidena. Sageli puuduvad viburid ja gaasipõiekesed annavad neile võimaluse vees üles-alla liikuda. Kui rakke töödeda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad. Karboksüsoom Esinevad autotroofsetel bakteritel, just oligaatsetel autotroofidel. Need on hulknurksed valgulise membraaniga struktuurid. Nad sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi (rubiscot) ja karboanhüdraasi. Rubisko on autotroofsel CO2 sidumise võtmeensüümiks. Karboksüsoomid esinevad näiteks nitrifitseerijatel bakteritel, tsüanobakteritel, tiobatsillidel. Karboksüsoomides luuakse kõrge CO2 sisaldus, mis on vajalik rubisco tööks. Klorosoom Esinevad rohelistel bakteritel. On ühekihilise membraaniga piklikud lamedad põiekesed.
Annavad rakule ujuvuse ja võimaldavad neil reguleerida erikaalu, püsida seega neile soodsas veekihis (kus sobiv hapnikusisaldus, valgustatus jne.) ning muuta ka asendit veesambas. Seetõttu on neid vahel käsitletud ka liikumisorganellidena. Sageli puuduvad viburid ja gaasipõiekesed annavad neile võimaluse vees üles-alla liikuda. Kui rakke töödeda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad. Karboksüsoom Esinevad autotroofsetel bakteritel, just oligaatsetel autotroofidel. Need on hulknurksed valgulise membraaniga struktuurid. Nad sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi (rubiscot) ja karboanhüdraasi. Rubisko on autotroofsel CO2 sidumise võtmeensüümiks. Karboksüsoomid esinevad näiteks nitrifitseerijatel bakteritel, tsüanobakteritel, tiobatsillidel. Karboksüsoomides luuakse kõrge CO2 sisaldus, mis on vajalik rubisco tööks. Klorosoom Esinevad rohelistel bakteritel. On ühekihilise membraaniga piklikud lamedad põiekesed.