Eesti Vabariigi sisepoliitika iseseisvumise algusaastatel
moodustamiseks, mille ülesandeks oli:
1.antud vähemusrahvuse hariduselu korraldamine,koolide ning lasteaedade asutamineja nende
ülalpidamine.
2.oma rahvuse üldkultuuriliste huvide arendamine, nagu kunsti ja teaduse arendamine,
seltside, teatrite, raamatukogude jne. asutamine ning hooldamine.
Kultuuriomavalitsused said oma tegevuse arendamiseks rahal riigi eelarvest. Peale selle
omasid nad õigust oma liikmeid maksustada ja olidoma sisemises tegevuses autonoomsed.
Oleks muidugi ennatlik arvata, etsamade printsiipide rakendamine ka mujal positiivseid
tulemusi oleks andnud.Palju olenes sealjuuresvähemusrahvustest enestest, nende arvust ja
mentaliteedist. Eesti vabariigi rahvastik oli Vabadussõja järel haruldaselt
homogeene.Eestlased moodustasid koguarvust88,2% ning vähemusrahvad 11,8%.Viimased
jagunesid järgmiselt: venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7% ning juute 0,4%. Teisi
rahvusi oli ca 1%