Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika
linnakapellides.
Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm,
tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii.
Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli
väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.
Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olidgoljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed
noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud.
Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist
ühest kloostrist.
Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades.
Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja
rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute
annaabi.ee 
