1844 aitas ta korraldada presidendikandidaat Henry Clay kampaaniat ja 1846 seadis uuesti üles oma kandidatuuri USA Kongressi. Sel korral kiitis partei Lincolni kandidatuuri heaks ja 3. augustil 1846 valisid Illinois' elanikud ta oma esindajaks Kongressis Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln vannutati presidendiks 4.märtsil 1861. aastal. Presidendi amet langes ta õlule raskel ajal, sest tema valimisvõidu teatavaks saamise järel oli20.detsembril 1860 Lõuna -Carolina osariik teatanud oma eraldumisest Ameerika Ühendriikidest. Jaanuaris 1861 järgisid Lõuna-Carolina eeskuju Missisipi, Florida, Alabama, Georgia, Louisiana ja Texas. 4.veebruaril 1861 olid need osariigid moodustanud Ameerika Riikide Koföderatsiooni e. sisuliselt uue riigi. 12.aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda ehk "sõda osariikide vahel". Aprillis ja mais liitusid Konföderatsiooniga veel neli osariiki - Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee ja Arkansas
1880.aastatel alanud venestusreformid tekitasid hariduses teatava tagasilöögi: suurenes mõneks ajaks kirjaoskamatus ning mõningal määral vähenes õpilaste arv. Alates 1906 aastast oli emakeelset haridust võimalik saada ka teistes emakeelsetes erakoolides peale Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Vaatamata venestusreformide põhjustatud tagasilöökidele oli Eestis kirjaoskuse tase Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis oli20.sajandi algul võimalik omandada ka kutseharidust (N: merekoolides) või õppida lisaks Tartu ülikoolile ka teistes kõrgkoolides. Koos eestlaste jõukuse kasvuga suurenes pideval kõrgkoolides õppivate eestlaste arv (N: 1914 oli Tartu ülikoolis ~400 eestlasest üliõpilast). 2. Teadus: NB! Vastake õpiku (§8) abil järgmistele küsimustele: 1) Kuidas mõjutasid venestusreformid Tartu ülikooli teadustööd ning arengut? ...............................................................
annaabi.ee 
