"olgedest" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

Ta oli uks koigi seast ja koik oli uhtlasi temas. Ta koges koiksuse raputavat ligiolu ning seda, kuidas selles jumalikus ligiolus vallanduvad pisarad ja naer. Tasa astusid ta tallad magiradadel lammaste kannul. Kui tal midagi teha polnud, motles ta valja uue maailma ning elas selle elu vlimase kui rakuga. Kari kosus tema kae all, toved ja metselajad hoidsid eemale ning onnistus puhkas karjuse tegude peal. Talved veetis lambakarjus kulas, kus tal oli vaike savist ja olgedest onn. Sageli kogunes kularahvas ohtuti tema onni juurde ning kuulas karjuse lennukaid lugusid kaugetest maadest ja salaparastest linnadest, uhketest paleedest ja neis valitsevatest vagevatest kuningatest - ja koik  lAMBAKARJUS JA AEG imestasid karjuse teadmisi. Kinnisilmi raakis see oma jutte ja keegi ei osanud arvata, et k6ike, millest ta raakis, oli ta t6epoolest oma silmaga nainud, k6ike oma ihuga tundnud