Ning vahepeal oli saare taadi karjumise peale üles äragnud ka eit, kes tuli taadi juurde mere äärde. Üheskoos läksid nad n.ö merd riisuma, et leida piigat. Järsku kuulsid nad merest laulu. Laulus öeldi, et neiu läks merele kiikuma ja laulma ning pani kingad kivi peale. Ta oli laulma hakanud, kui järsku nägi ta kuldmõõka meres ning ta läks merre mõõka võtma. Seda tehes tuli talle vastu vanamees (vaskimees), kes rääkis et kuldamõõk on Kalevite, hõbeoda Olevite ja Veskiambu Sulevite varjul hoitud varandus. Vanamees tahtis et saare piiga temaga jääks ning tema kaasaks saaks, kuid saare piiga ei tahnud seda. Vanamees naeratas ning järsku libises neiu libedal liival ning lained võtsid ta enda vangi. Seda juttu kuuldes tõttasid vanemad neiukest otsima. Nad leidsid kingad kivilt ning hakkasid saare piigat hõikuma, et ta koju tuleks. Tütar kuulis seda ning hüüdis vastu et ta ei või tulla ning on merepõhjas lõksus ja rääkis
septembris anti kirik ühendatud Evangeeliumi Kristlaste Baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele. 1954. aastal toimus hoones ulatuslik siseremont. Kirikutornis 0 meetri kõrgusel on külastajatele avatud vaateplatvorm. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm. Oleviste kirik on olnud aastast 1549 kuni aastani 1625 maailma kõrgeim ehitis. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Olevite kiriku praegune kõrgus. 4 Kiek in de Kök Kiek in de Kök, üks Tallinna linnamüüri 46 kaitsetornist rajati oma algsel kujul aastatel 1475- 1483. Omal ajal oli Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsamais suurtükitorne. Tornil on olnud palju nimesid ,,Kyck in de Kaeken", ,,Kiek in die Küche", ,,Kickenbeck", ,,Pulffer-Thurm Giecken Köck". 1696. a
annaabi.ee 
