Novellist, novelliteooriast ja Dekameronist
5. Veidi ,,Dekameronist". Paljud novelliteoreetilised uurimused on ühe peamise
tõestusmaterjalina kasutanud ,,Dekameroni" novelle, sest just selles teoses on meisterlikult
rakendatud novellizanri võimalusi. Samuti on ,,Dekameronis" võimalik vaadelda novellivormi
kujunemist: 1) Anekdoot: lühilugu teravmeelsest vastusest, novelli eelvorm, millest võib
semantilise tähenduse lisades arendada novelliks. Põhiliselt olevikutasandil. 2)
Anekdoodilähedane novell: peategelase elu üks otsustav hetk, mis on tingitud
minevikutasandist ning mõjutab tulevikutasandi sündmusi. 3) Jutustuselähedane novell:
arvukad seiklused antakse edasi kokkusurutult minevikutasandile kuuludes. 4) Jutustus:
sisaldab mitu ühesuguse väljaarendatusega episoodi, mineviku- ja olevikutasand pole
märkimisväärselt vastandatud. Olemas on ka sisulis-tegevuslik keskendatus ühele sündmuste
arendusele, mis on novellile äärmiselt omane.