13.sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda(Virumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa). Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli (pool)iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Maakonda ei juhtinud keegi ainuisikuliselt, vaid seda tegid kihelkondade vanemad koos. Siiski tuleb möönda, et meie ettekujutuses maakonnast on palju oletuslikku (Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestlased elasid valdavalt maal. Elamud kujutasid endast umbes 4x5 meetri suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vaevas elanike tihti suits, mis tollal kui veel 19.sajandilgi meie esivanemate silmanägemist laastas. Lisaks kuulus iga majapidamise juurde mitmesuguseid aitu ja kõrvalhooneid(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla
lõikepunkt. Koolihariduse sisuks saab eriti see, kuidas on kogetud kooli: suhteid, võimu, hierarhiaid, rituaale, kohustust, enese positsiooni jne. Kultuuri hälviklaps ,,Kasvatuse osaks on tänapäevani olla kultuuri väike hall abiline ehk kultuuri tuhkatriinu, kelle osaks on teenida parnassi väärtuste ülevedaja ametis ühelt põlvkonnalt teisele." ,,Pedagoogika ei ole teadus. Liiga palju on siin oletuslikku, meelevaldsust, mittemõõdetavat. Objekt libiseb välja ja muudab pidevalt oma nägu." Autor kordab veel samas peatükis mõtet, et pedagoogika ei ole teadus. Kasvatusteaduste eksistents igal pool ja mittekuskil samaaegselt ei ole tema nõrkus, vaid pigem tugevus. AJA VAIM JA LAPSEPÕLV Kodu vastuseis ja vastukaja Perekond ei tooda endale toitu jm eluksvajalikku, vaid ainult tarbib seda. Primaarkogemused on asendatud sekundaarkogemustega.
annaabi.ee 
