“Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?”
omane igale selles vanuses olevale lapsele. Nii tunduvad väikelapsed alati "tahtejõulised",
sest nad usuvad, et valitsevad üksinda maailma ja võivad oma tahet saada igal ajal.
Väikelapsed ei ole veel õppinud välismaailma ja teisi inimesi enda mina piirangutena
nägema. (samas:25)
Probleem ongi selles, et paljud vanemad, kasvatajad ega õpetajad ei arva enam, et nende
kohus on lastele piiranguid seada. Nad näevad last tolle arvatava isiksusena ja võimendavad
tema oletavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lape eakohast arengut ja laps jääb pidama
varase lapsepõlve psüühilisse faasi. Edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus
nõutakse piiridest lugupidamist. (samas:25)
Järgnevalt tuleb korduvalt juttu sellest, et täiskasvanud peavad lastele piire kehtestama.
Esmapilgul tundub see pühaduse teotamisena. Paljud vanemad võtavad piiride kehtestamist
kui armastusepuudust, külma autoritaarset käitumist ja lapse halvustamist. (26.lk)
annaabi.ee 
