Eesti asustuse kujunemine
Fotosid leidub ka arhiivides.
Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on
jäänud ka hooneid, maastikke tunduvalt vähem.
Kunstiteosed maatikuajaloo allikana
Eestis vähe kasutatud, kuna raske on piiri tõmmata kus on kunstiteos ja kus teaduslik otstarve.
Kunst oli foto eellane täidab sama illustreerivat ja dokumenteerimise funktsiooni. Eesti
maastike kohta 2 sellist kõige levinumat autorit: Adam Olerianus saksa päritolu reisimees,
Eesti 1833 (reisikirjades palju pilte hoonetest, maastikest), Johann Christopher Brotze elas
Riias, pikalt oli seal kooliõpetaja, kuid kuna käis tihti Eestis siis on joonistanud kohalikke
hooneid, maastikke, linnu, tema Eesti joonistused on raamatuna välja antud (1742-1823).
Euroopas on kunstiteoseid palju rohkem kasutatud maastike uurimisel keskaegne Euroopa,
sellest on säilinud palju rohkem ja seetõttu on ka joonistatud palju rohkem (palju seda kunsti