Kreeka metsamajandus
(Larix decidua), rumeelia mänd (Pinus peuce) ja harilik kuusk (Picea abies).
Lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Metsad on üldiselt männikud või nulumetsad, Kreeka
põhjaosas kohati pöögimetsad ja Kreetal küpressimetsad. Kõrgemal kui 2 000-2 200 m asuvad
piirkonnad on kaetud madalakasvuliste põõsaliikidega, näiteks harilik kadakas (Juniperus communis
ssp. nana), hundihammas (Astragalus sp.), lõhnav näsiniin (Daphne oleoides), siilirohi (Acantholimon
echinus), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), mustikas (Vaccinium sp.) jne.
Kaljutaimestik. Lubjakivi- ja kohati ka ränikivikaljudes, eriti Egeuse piirkonnas, on botaanilises mõttes
väga huvitavad erilised kaljulõhedes kasvavad taimed, mida nimetatakse kasmofüütideks.
Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed.
3
Kaldataimestik