Eesti uusima aja ajalugu
Reformi otseseks põhjuseks oli valitsev maanälg- ligi 2/3
maaelanikest oli maata palgatöölised. Sinna lisandus ka sotsiaalne aspekt, sest enamik
suurmaaomanikest olid baltisakslased, väiketalunikud, maatöölised aga eestlased.
Ümberkorraldused algasid juba 1918 lõpus, mil vallaomavalitsused võtsid oma kontrolli alla
mõisamaad ja nendele kuulunud ettevõtted, põlluministeerium alustas peremeheta jäänud
mõisate ülevõtmist ja valitsus lubas anda Vabadussõjas olenutele tasuta maad.
Maaseadus – ettevalmistamine, väitlused, vastuvõtmine, põhijooned;
Maaseaduse valistöötamise koha pealt esines mitmeid raskusi. Kõik olid nõus, et seda on
vaja, aga erakonnad vaidlesid selle teostamisviiside üle. Vasakpoolsed pooldasid kiiret ja
radikaalset reformi, nõudes et riik võtaks enda kätte nii mõisa kui ka talumaad endistele
omanikele tasu maksmata ning siis jätkuks riiklikust fondist maad kõigile soovijatele
põlisrendile andes, mitte müües
annaabi.ee 
